EST  ENG  
header

Finantsarvestus II konspekt

Bioloogilised varad

Bioloogiline vara on loomne või taimne elusorganism.
Põllumajanduslik toodang on bioloogilisest varast saadav või eraldatav toodang.
Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike,
huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
Soetusmaksumus on vara omandamise ajal vara eest makstud raha või
üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus.
Bilansiline (jääk)maksumus on netosumma, milles vara on bilansis kajastatud
(võttes arvesse akumuleeritud kulumit ja võimalikke allahindlusi).

Esmane arvelevõtmine ja edasine kajastamine

Bioloogilisi varasid kajastatakse nii esmasel arvelevõtmisel kui ka järgnevatel
bilansipäevadel nende õiglases väärtuses, millest on maha arvatud
hinnangulised müügikulutused, välja arvatud sellised bioloogilised varad, mille
õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav.

NB ! Eristada bioloogilisi varasid ja varusid.

Aktiivse turu olemasolul on bioloogilise vara õiglase väärtuse parimaks
indikaatoriks tema turuväärtus. Turuväärtuseks loetakse soodsaimat hinda, mida
müüja võiks saada aktiivsel turul vara müümisel või ostja selle ostmisel. Aktiivse
turuna saab käsitleda turgu, kus vahetatavad kaubad on samasugused
(homogeensed), turul on normaaltingimustel võimalik leida ostjaid ja müüjaid
ning informatsioon hindade kohta on avalikkusele kättesaadav.

Kui bioloogilise vara turuhinda ei ole võimalik määrata, tuleb vara õiglase
väärtuse leidmisel kasutada vara kasutamisel tekkivate diskonteeritud neto
rahavoogude meetodit.

Õiglase väärtuse määramisel võib aluseks võtta bioloogilise vara
soetusmaksumuse, kui:
(a) vara ei ole pärast soetamist oluliselt bioloogiliselt muundunud; või
(b) bioloogilise muundumise mõju vara maksumusele ei ole oluline

Kasumid ja kahjumid

Bioloogilise vara esmasest arvelevõtmisest õiglases väärtuses (millest on maha
arvatud hinnangulised müügikulutused) ja ka hilisemast õiglase väärtuse
muutusest tulenevad kasumid ja kahjumid kajastatakse aruandeperioodi
kasumiaruandes.

Bioloogilise vara arvestus, kui õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav

Kui õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, tuleb
bioloogilist vara bilansis kajastada soetusmaksumuses, millest on maha
lahutatud akumuleeritud kulum ning kahjum vara väärtuse langusest.
Alates hetkest, mil soetusmaksumuses kajastatud bioloogilise vara õiglase
väärtuse hindamine osutub võimalikuks, tuleb vara hinnata tema õiglases
väärtuses, millest on maha arvatud müügikulutused.
Bioloogilisest varast põllumajandusliku toodangu eraldamise hetkel hinnatakse
põllumajanduslikku toodangut alati õiglases väärtuses, millest on maha arvatud
hinnangulised müügikulutused. Eeldatakse, et
põllumajandusliku toodangu õiglast väärtust selle eraldamise hetkel bioloogilisest
varast on alati võimalik usaldusväärselt hinnata.


Kinnisvarainvesteeringud

Kinnisvarainvesteering on kinnisvaraobjekt, mida ettevõte hoiab eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, halduseesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus.
Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada
kohustust teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
Soetusmaksumus on vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud
raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus.
Bilansiline (jääk)maksumus on netosumma, milles vara on bilansis kajastatud
(võttes arvesse akumuleeritud kulumit ja võimalikke allahindlusi).

Esmane arvele võtmine

Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses,
mis sisaldab ka soetamisega otseselt seotud kulutusi.

Edasine kajastamine

Kinnisvarainvesteeringu edasisel kajastamisel lähtutakse kas õiglase väärtuse meetodist või paragrahvis soetusmaksumuse meetodist.
Valitud meetodit rakendatakse järjepidevalt ning kõikidele ettevõtte
kinnisvarainvesteeringutele. Üleminek ühelt meetodilt teisele on lubatud ainult
juhul, kui see annab objektiivsemat informatsiooni aruande kasutajatele. On
äärmiselt ebatõenäoline, et soetusmaksumuse meetod võiks anda aruande
kasutajatele objektiivsema ülevaate ettevõtte finantsseisundist kui õiglase väärtuse
meetod.

Õiglase väärtuse meetod

Õiglase väärtuse meetodi rakendamisel kajastatakse kõiki
kinnisvarainvesteeringu objekte igal bilansipäeval nende õiglases väärtuses.
Väärtuse muutusest tulenevad kasumid/kahjumid kajastatakse aruandeperioodi
kasumiaruandes. Õiglase väärtuse meetodil kajastatavatelt
kinnisvarainvesteeringutelt ei arvestata amortisatsiooni.
Parimaks indikaatoriks kinnisvarainvesteeringu õiglasest väärtusest on tema
turuväärtus. Turuväärtuseks loetakse soodsaimat hinda, mida müüja võiks saada
avatud turul objekti müümisel või ostja selle ostmisel.
Aktiivse turu puudumisel võib õiglast väärtust hinnata mõnel muul meetodil,
näiteks tuginedes hiljuti toimunud tehingute hindadele sarnaste objektide osas
või kasutades diskonteeritud rahavoogude meetodit.
Kinnisvarainvesteeringu õiglase väärtuse määramisel ei arvata sellest maha
potentsiaalseid objekti müügiga seotud tehingukulusid.
Õiglase väärtuse hindamisel tuleb kasutada ettevõtteväliste professionaalsete
hindajate abi, välja arvatud juhul, kui ettevõte ise omab vastava kvalifikatsiooniga
spetsialiste.
Teatud olukordades võib juhtuda, et kinnisvarainvesteeringu õiglast väärtust ei
ole võimalik usaldusväärselt hinnata. Selliseid investeeringuobjekte tuleb
bilansis kajastada soetusmaksumuse meetodil.
Kinnisvarainvesteeringu õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata
ainult juhul, kui puudub aktiivne turg ning ka alternatiivsed hindamismeetodid
(näiteks diskonteeritud rahavoogude meetod) ei ole teatud põhjustel usaldusväärselt
rakendatavad.


Valitsusepoolne abi ( Sihtfinantseerimine )

Valitsusepoolne abi on valitsuse tegevus, mille eesmärgiks on majandusliku
abi andmine teatud kriteeriumitele vastavale ettevõttele.
Sihtfinantseerimine on valitsusepoolne abi, mida teostatakse ettevõttele
teatud ressursside üleandmise kaudu ning mille saamiseks peab ettevõtte
äritegevus vastama teatud kindlaks määratud kriteeriumitele.
Varade sihtfinantseerimine on sihtfinantseerimine, mille põhitingimuseks
on, et seda saav ettevõte peab kas ostma, ehitama või muul viisil soetama
teatud põhivara.
Tegevuskulude sihtfinantseerimine on sihtfinantseerimine, mis ei ole varade
sihtfinantseerimine, välja arvatud põllumajandusliku tootmise
sihtfinantseerimine.
Põllumajandusliku tootmise sihtfinantseerimine on sihtfinantseerimine, mis
on suunatud bioloogiliste varade (näit. loomad, linnud, vili jne.) tootmisega
seotud kulude kompenseerimiseks.
Tingimuslikult tagastamatu laen on laen, mille puhul laenu andja loobub
kindlaks määratud tingimustel laenu tagasinõudmisest.
Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike,
huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelistes tehingutes.
Valitsus tähendab nii Eesti Vabariigi kui ka välisriikide
valitsusi, kohalikke omavalitsusi, valitsusasutusi ning kohalikke ja rahvusvahelisi
toetuseid jagavaid organisatsioone (sh. Euroopa Liidu toetusfondid).
Sihtfinantseerimine on üks valitsusepoolse abi vorme. Sihtfinantseerimist
eristavad muust valitsusepoolsest abist asjaolud, et selle rahalist väärtust on
võimalik usaldusväärselt mõõta ning selle saamine on seotud teatud tingimustele
vastamisega.

Sihtfinantseerimist kajastata tuluna enne, kui
eksisteerib piisav kindlus, et:
Ettevõte vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele; ja
Sihtfinantseerimine leiab aset.
Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset
kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud.
Sihtfinantseerimisega kaasnevaid võimalikke kohustusi kajastatakse aruandes
eraldiste või tingimuslike kohustustena.
Kajastamisel bilansis ja kasumiaruandes kasutada kas brutomeetodit või netomeetodit.
Sihtfinantseerimise tagastamise mõju kajastatakse kui raamatupidamishinnangute muutust selles perioodis, millal tagastamise vajadus sai teatavaks.

Kulude arvestus

Raamatupidamise aastaaruandes kasutatakse ühte raamatupidamise seaduse lisas toodud kasumiaruande skeemidest. Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. Kasumiaruande kirjete alaliigendusi võib kasumiaruande asemel esitada lisades.

Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest (näit. materjalikulud, tööjõukulud, amortisatsioonikulu). Skeemi 1 on üldjuhul lihtsam rakendada, kuna see ei nõua kulude jagamist ettevõtte erinevatele funktsioonidele. Skeemi 1 rakendavad sageli väiksemad ettevõtted, kellel puudub vajadus kulude liigenduseks funktsioonide kaupa, aga ka suuremad ettevõtted majandusharudes, kus on kujunenud rahvusvaheliseks tavaks koostada kasumiaruannet lähtudes kulude olemusest, mitte nende funktsioonist.

Kasumiaruande skeemis 2 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes (näit. müüdud toodangu maksumus, turustuskulud, üldhalduskulud). Skeemi 2 on tavaliselt keerulisem rakendada, kuna kõikide ärikulude juures on vaja otsustada, millise ettevõtte funktsiooniga on nad seotud. Teatud kulusid (näit. tööjõukulud) tuleb proportsionaalselt jagada erinevate funktsioonide vahel. Skeem 2 alusel liigendatud kasumiaruanne annab aruande kasutajatele parema ülevaate erinevate funktsioonide kulukusest ettevõttes, samas on kulude jagamine funktsioonidele subjektiivne ning erinevate ettevõtete skeem 2 alusel koostatud kasumiaruanded ei pruugi omavahel olla võrreldavad.

Sobiva kasumiaruande skeemi valikul tuleb lähtuda sellest, kumb liigendus annab aruannete kasutajatele parema ülevaate ettevõtte majandustegevuse tulemuse kujunemisest, võttes arvesse rahvusvahelist praktikat antud tegevusvaldkonnas. Üleminekul ühelt kasumiaruande skeemilt teisele tuleb tagasiulatuvalt (vastavalt uuele esitusviisile) korrigeerida ka eelmise perioodi võrreldavaid andmeid.

Käesoleva juhendi lisas 2 on toodud tabel kasumiaruande kirjete üldiste selgitusega. Kasumiaruande kirjete täpne koostis sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast ja selles väljakujunenud rahvusvahelisest praktikast. Iga raamatupidamiskohustuslane on kohustatud oma raamatupidamise sise-eeskirjas detailselt kirjeldama, milliseid tulusid ja kulusid millistel kasumiaruande kirjetel kajastatakse, ning järgima järjepidevalt sama liigendust.


Tulude ja kulude saldeerimine (kajastamine netosummas)
Tulusid ja kulusid ei saldeerita omavahel kasumiaruandes, välja arvatud mitte-põhitegevusest tulenevad tulud ja kulud, mis on tekkinud ühest ja samast või mitmest sarnasest tehingust ja mis ei ole eraldivõetuna olulised.

Üldjuhul kajastatakse tulud ja kulud kasumiaruandes eraldi, neid omavahel saldeerimata. Kasumiaruandes tohib saldeerida põhitegevusega mitteseotud tulusid ja kulusid, kui see annab tõepärasemalt edasi tehingute sisu. Alljärgnevalt on toodud näiteid olukordadest, mil tehingust tekkinud tulu saldeeritakse vastava kuluga ning kajastatakse kasumiaruandes netosummana:
(a) Kasumeid/kahjumeid põhivara müügist kajastatakse netosummana (põhivara müügist saadud tulu miinus müüdud vara bilansiline maksumus);
(b) Rentniku rendikulu saldeeritakse kasumiaruandes sama pinna allrendist saadud rendituluga (eeldusel, et rentimine ei ole ettevõtte põhitegevus);
(c) Kasumeid/kahjumeid valuutakursimuutustest kajastatakse kasumiaruandes netosummana;
(d) Kohtuprotsessi tagajärjel tekkinud kulud saldeeritakse kasumiaruandes sama protsessi tulemusel tekkinud tuludega (näit. kompensatsioon kolmandalt osapoolelt);
(e) Kasumeid/kahjumeid kapitalisosaluse meetodi rakendamisest kajastatakse kasumiaruandes netosummana;
(f) Kasumeid/kahjumeid finantsinvesteeringute müügist ja ümberhindlusest kajastatakse kasumiaruandes netosummana.

Omakapitali arvestus

Omakapitali muutuste aruandes kajastatakse aruandeperioodil toimunud muutusi kõikides raamatupidamiskohustuslase omakapitali kirjetes.

Omakapitali muutuste aruandes tuuakse eraldi välja:
(g) kasumiaruandes kajastatud aruandeperioodi puhaskasum või -kahjum;
(h) tulud või kulud, mida kajastatakse otse omakapitali reservides vastavalt teistes RT juhendites nõutud või lubatud arvestuspõhimõtetele (näit. muutused välismaiste tütarettevõtete valuutakursside muutuste reservis)
(i) arvestuspõhimõtete muutuste mõju omakapitali kirjetele (näiteks jaotamata kasumi tagasiulatuv korrigeerimine seoses uue RT juhendi rakendamisega);
(j) vigade korrigeerimise mõju omakapitali kirjetele;
(k) omanike poolt tehtud sissemaksed omakapitali (näit. aktsiakapitali suurendamine);
(l) omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist (näit. dividendide maksed);
(m) tehingud omaaktsiatega;
(n) aktsiate ja osade tühistamised;
(o) reservide suurendamised ja vähendamised (sealhulgas muutused kohustuslikus reservkapitalis); ning
(p) muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud.

Omakapitali muutuste aruande koostamisel on soovitatav kasutada RTJ 2 lisas esitatud vormi.

Muutusi raamatupidamiskohustuslase aktsia- või osakapitalis ning muid olulisi muutusi omakapitali kirjetes selgitatakse raamatupidamise aastaaruande lisades.


Rendiarvestus

Rent on kokkulepe, mille kohaselt rendileandja annab ühe makse või rea maksete eest rentnikule õiguse kasutada vara kokkulepitud perioodi jooksul.

Kapitalirent on rent, mille puhul kõik olulised vara omandiõigusega seotud riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Omandiõigus võib, kuid ei pruugi, lõppkokkuvõttes rentnikule üle minna.

Kasutusrent on rent, mis ei ole kapitalirent.

Rendimaksete miinimumsumma on rendimaksete summa, mida rentnik peab maksma või mille maksmist võidakse temalt rendiperioodi jooksul nõuda (välja arvatud tingimuslik rent, teenustasud ja rendileandja poolt makstavad või talle tagastatavad maksud) pluss:
(a) rentniku puhul rentniku või temaga seotud osapoole poolt garanteeritud summad; või
(b) rendileandja puhul jääkväärtus, mille on rendileandjale garanteerinud:
(i) rentnik;
(ii) rentnikuga seotud osapool; või
(iii) sõltumatu kolmas isik, kes on finantsiliselt võimeline täitma garantiist tulenevaid kohustusi.

Juhul kui rentnikul on kokkulepitud kuupäeval võimalus (optsioon) osta renditud vara selle eeldatavast õiglasest väärtusest tunduvalt madalama hinnaga ja on piisavalt kindel, et rentnik seda võimalust kasutab, siis koosneb rendimaksete miinimumsumma rendiperioodi minimaalsetest rendimaksetest ja optsiooni kasutamisel tehtavatest maksetest.

Alljärgnevad kriteeriumid viitavad üldjuhul olukordadele, kus põhilised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule, mistõttu rendilepingut loetakse kapitalirendiks:

(a) renditava vara omandiõigus läheb rendiperioodi lõpuks üle rentnikule;
(b) rentnikul on optsioon osta renditavat vara hinna eest, mis on eeldatavasti oluliselt madalam selle vara õiglasest väärtusest optsiooni realiseerimise kuupäeval ning rendi jõustumise hetkel on piisavalt kindel, et rentnik seda optsiooni kasutab;
(c) lepinguperiood katab suure osa (üle 75%) renditava vara majanduslikust elueast, isegi kui omandiõigus ei lähe üle;
(d) rendi jõustumise hetkel on rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtus peaaegu sama suur (üle 90%) kui renditava vara õiglane väärtus; ja
(e) renditud vara on niivõrd spetsiifiline, et ainult rentnik saab seda ilma suuremate modifikatsioonideta kasutada, mistõttu on tõenäoline rendilepingu pikendamine nii, et see katab suure osa vara majanduslikust elueast.

Alljärgnevad on näited olukordadest, mis koos või eraldi võivad samuti tingida rendi liigitamise kapitalirendiks:

(a) kui rendi katkestamisel rentniku poolt kannab rendileandjale katkestamisest tulenevad kahjud rentnik;
(b) renditava vara jääkväärtuse õiglase väärtuse muutusest tingitud kasumid ja kahjumid võtab enda kanda rentnik (näiteks vähendatakse rendimakset rendiperioodi lõpus vara müügist saadavate sissetulekute võrra); ja
(c) rentnikul on võimalus renti rendiperioodile järgnevaks perioodiks pikendada turul kehtivatest rendihindadest tunduvalt madalama hinnaga.

Rendilepingut loetakse kapitalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule; vastasel juhul loetakse rendilepingut kasutusrendiks.


Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad

Eraldis on kohustus, mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad.
Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv kohustus,
mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel;
millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist.
Kohustav sündmus on sündmus, mis tekitab ettevõttele kas juriidilise või
faktilise kohustuse.
Juriidiline kohustus on kohustus, mis tuleneb:
lepingust (selle otseste või kaudsete tingimuste kaudu); või
seadusandlusest või muust õiguslikust alusest.
Faktiline kohustus on ettevõtte tegevuspraktikast tulenev kohustus, mille
puhul:
ettevõte on kas oma senise tegevusega, avalikustatud põhimõtete või
konkreetse avalduse kaudu andnud teistele osapooltele mõista, et ta
aktsepteerib teatud kohustusi; ja
on selle tulemusena tekitanud teistes osapooltes põhjendatud ootusi
nende kohustuste täitmise suhtes.
Tingimuslik kohustus on võimalik või eksisteeriv kohustus, mille:
realiseerumine ei ole tõenäoline; või
mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta.
Tingimuslik vara on võimalik vara, mille realiseerumine ei ole kindel.

Ettevõte kajastab oma bilansis eraldise juhul kui:
ettevõttel lasub enne bilansipäeva toimunud kohustavast sündmusest
tulenevalt juriidiline või faktiline kohustus;
kohustuse realiseerumine on tõenäoline; ja
kohustuse summat on võimalik usaldusväärselt mõõta.

Eraldis kajastatakse bilansis ainult juhul, kui selle realiseerumise tõenäosus on
suurem kui 50%, kui realiseerumise tõenäosus on väiksem kui 50%, eraldist bilansis ei
moodustata, kuid võimalik kohustus avalikustatakse aruande lisades tingimusliku
kohustusena.

Juhul, kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast
bilansipäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses, välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. Nüüdisväärtuse arvutamisel kasutatakse diskontomäärana sarnaste kohustuste suhtes turul valitsevat intressimäära.

Tingimuslik kohustus on võimalik või eksisteeriv kohustus, mille realiseerumine
on vähemtõenäoline kui mitte-realiseerumine või mille suurust ei ole võimalik
piisava usaldusväärsusega hinnata. Tingimuslikke kohustusi ei kajastata ettevõtte bilansis, kuid informatsioon oluliste tingimuslike kohustuste kohta avalikustatakse aruande lisades.

Tingimuslik vara on võimalik vara, mille realiseerumine ei ole kindel.


Tulud

Tulu on aruandeperioodi majandusliku kasu suurenemine, millega kaasneb
varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendab
raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike poolt
teostatud sissemaksed omakapitali.
Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike,
huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.

Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses.
Tehingu tulu määratakse reeglina kindlaks ettevõtte ja kauba või teenuse ostja vahel sõlmitava lepingu alusel. Tulu mõõdetakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse lepingus ette nähtud hinnavähendusi ja rabatte.
Enamasti saadakse tasu rahalises vormis. Juhul, kui tasumine toimub vahetult või
lühikese perioodi jooksul pärast tehingu toimumist, võrdub tehingu müügitulu
saadud või saadaoleva rahasummaga. Juhul, kui tasumine toimub alles teatud
pikema ajaperioodi möödudes (näiteks järelmaksuga müügi korral), siis on tasu
õiglane väärtus väiksem kui laekuva rahasumma nominaalväärtus. Sellisel juhul
kajastatakse müügitulu laekuva rahasumma nüüdisväärtuses. Diskonteerimisel
kasutatakse ühte kahest alljärgnevast diskontomäärast, sõltuvalt sellest, kumb on
usaldusväärsemalt määratletav:
turu keskmine intressimäär sarnase krediidireitinguga ettevõtete ja sarnase
riskiga instrumentide puhul; või
intressimäär, millega diskonteerides võrdub saadaoleva tasu nüüdisväärtus
müüdava kauba või teenuse tavatingimustel müügihinnaga
Vahet saadaoleva tasu nominaalväärtuse ja õiglase väärtuse vahel kajastatakse
intressituluna müügi kajastamise ja tasu laekumise vahelise perioodi jooksul.

Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik alljärgnevalt loetletud
tingimused on täidetud:
Olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle müüjalt
ostjale;
Müüjal ei ole jätkuvalt niisugust haldamise vastutust, mida seostatakse
omandiga ning puudub kontroll kauba või toote üle;
Tulu müügitehingust saab usaldusväärselt mõõta;
Tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline;
Tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata.
Kui olulised omandiga seotud riskid ei ole ostjale üle läinud, siis müügitulu ei
kajastata, sõltumata sellest, kas juriidiline omandiõigus on üle läinud või mitte.

Valmidusastme meetod

Tulu teenuste müügist kajastatakse lähtuvalt osutatava teenuse
valmidusastmest bilansipäeval, eeldusel, et teenuse osutamist hõlmava tehingu
lõpptulemust (s.o. tehinguga seotud tulusid ja kulusid) on võimalik
usaldusväärselt prognoosida. Tehingu lõpptulemust on võimalik
usaldusväärselt prognoosida siis, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
tulu suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta;
tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline;
tehingu valmidusastet bilansipäeval on võimalik usaldusväärselt mõõta; ja
tehinguga seotud tehtud kulusid ning tehingu lõpetamiseks vajalikke
kulusid on võimalik usaldusväärselt hinnata.
Tulu teenuse müügist kajastatakse lähtudes valmidusastme meetodist. Nimetatud
meetodi kohaselt kajastatakse teenuse osutamisest saadavad tulud ja kasum
proportsionaalselt samades perioodides nagu teenuse osutamisega kaasnevad
kulud.
Juhul, kui teenus osutatakse väga lühikese ajaperioodi jooksul ning tulu
periodiseerimise mõju oleks ebaoluline, kajastatakse tulu koheselt pärast teenuse
osutamist.

Juhul, kui teenuse osutaja on bilansipäevaks väljastanud tellijale arveid suuremas
või väiksemas summas, kui valmidusastme meetodil arvestatud tulu, siis
kajastatakse vahet kohustuse või nõudena.
Valmidusastme meetodit rakendatakse kumulatiivselt iga aruandeperioodi kohta,
arvestades bilansipäeval kehtivaid hinnanguid lepingu tulude ja kulude kohta.

Hinnangute muutuseid kajastatakse aruandeperioodi tulu või kuluna, mitte
tagasiulatuvalt.

Tulu, mida saadakse vara kasutada andmise eest intresside, litsentsitasude, või
dividendidena kajastatakse siis kui:
Tulu laekumine on tõenäoline; ja
tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata.
Tulu kajastamine lähtub järgmistest alustest:
intressitulu kajastatakse lähtudes vara sisemisest intressimäärast
tulu litsentsitasudest kajastatakse tekkepõhiselt, võttes arvesse lepingu
tingimusi;
dividenditulu kajastatakse siis, kui omanikul on tekkinud seaduslik õigus
nende saamiseks.

Äriühendused, tütar- ja sidusettevõtete kajastamine

Äriühendus on majandustehing, mille tulemusena:
(a) üks ettevõte saavutab teise ettevõtte üle kontrolli või olulise mõju (näiteks piisavalt
suure hulga teise ettevõtte aktsiate omandamise teel) või suurendab oma osalust
sellises ettevõttes; või
(b) üks ettevõte omandab enamuse teise ettevõtte või äriüksuse varadest ja kohustustest
(netovarast) ning võtab üle tema majandustegevuse.

Kontroll (valitsev mõju) on võime otsustada teise ettevõtte (tütarettevõtte) finants- ja
äripoliitika üle.
Oluline mõju on võime osaleda investeerimisobjekti (sidusettevõtte) finants- ja äritegevust
puudutavate otsuste langetamisel, omamata kontrolli nende otsuste üle.
Sidusettevõte on ettevõte, mille üle investoril on oluline mõju ja mis ei ole investori
tütarettevõte.
Tütarettevõte on ettevõte, mille tegevust kontrollib teine ettevõte (emaettevõte).
Emaettevõte on ettevõte, millel on üks või enam tütarettevõtet.
Kontsern on emaettevõte koos kõigi tema tütarettevõtetega.
Konsolideeritud raamatupidamisaruanded on kontserni raamatupidamis-aruanded, mis on
esitatud nii, nagu oleks tegemist ühe ettevõttega.
Vähemusosalus on see osa tütarettevõtte aruandeaasta puhaskasumist või -kahjumist ja
netovarast, mis ei kuulu otseselt ega kaudselt (teiste tütarettevõtete kaudu) emaettevõttele.

Äriühenduse käigus võidakse omandada teise ettevõtte aktsiaid (osasid) või teise ettevõtte kõik varad ja kohustused või osa teise ettevõtte varadest ja kohustustest, eeldusel, et need koos moodustavad ühe või mitu äritegevust.
Äriühenduse tulemusena võivad äriühenduses osalevad ettevõtted ühineda juriidiliselt üheks
ettevõtteks, kuid nad võivad jätkata oma äritegevust ka eraldi juriidiliste isikutena, kas ema- ja
tütarettevõttena või investor- ja sidusettevõttena.

Ostumeetodi üldreeglid
Ostumeetodi rakendamisel kajastatakse omandatud osalust teises ettevõttes või äritegevuses
algselt omandatud osaluse soetusmaksumuses. Soetusmaksumus jagatakse omandatud
varade, kohustuste ja tingimuslike kohustuste (ehk omandatud netovara) õiglastele
väärtustele; vahet omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase
väärtuse vahel kajastatakse (positiivse või negatiivse) firmaväärtusena.
Ostumeetodi rakendamist iseloomustab järgmine valem:
Omandatud osaluse soetusmaksumus – Omandatud netovara õiglane väärtus= Firmaväärtus

Omandatud netovara õiglase väärtuse moodustavad omandatud ettevõtte varade, kohustuste
ja tingimuslike kohustuste õiglased väärtused, millest on maha arvatud vähemusosalusele kuuluv osa netovara õiglasest väärtusest.
Soetusmaksumuse jagamiseks omandatud varade, kohustuste ja tingimuslike kohustuste
õiglastele väärtustele koostatakse ostuanalüüs.

Firmaväärtuse arvestus
Firmaväärtus on positiivne vahe omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud
netovara õiglase väärtuse vahel. Omandamise kuupäeval kajastab omandaja firmaväärtuse
selle soetusmaksumuses immateriaalse varana.
Edasisel kajastamisel mõõdetakse firmaväärtust tema soetusmaksumuses, millest on maha
arvatud võimalikud väärtuse langusest tulenevad akumuleeritud allahindlused.
Äriühendusest tekkinud firmaväärtust ei amortiseerita. Selle asemel tuleb kord aastas (või
tihedamini, kui mõni sündmus või asjaolude muutus viitab, et firmaväärtuse väärtus võib olla
langenud) läbi viia vara väärtuse languse test.
Firmaväärtus hinnatakse alla tema kaetavale väärtusele, juhul kui see on väiksem bilansilisest
jääkmaksumusest.

Negatiivne firmaväärtus on negatiivne vahe omandatud osaluse soetusmaksumuse ja
omandatud netovara õiglase väärtuse vahel.

Tütarettevõtteid kajastatakse:
(a) konsolideeritud aruannetes rida-realt konsolideerituna;
(b) konsolideerimata aruannetes soetusmaksumuses või õiglases väärtuses;
(c) nende emaettevõtete konsolideerimata aruannetes, kes kooskõlas raamatupidamise
seadusega ei pea konsolideeritud aruandeid koostama, soetusmaksumuses, õiglases väärtuses või kapitaliosaluse meetodil.
Sidusettevõtteid kajastatakse:
(a) investori konsolideeritud aruannetes ja nende investorite konsolideerimata
aruannetes, kes ei koosta konsolideeritud aruandeid seetõttu, et neil ei ole
investeeringuid tütarettevõtetesse, kapitaliosaluse meetodil;
(b) investori konsolideerimata aruannetes soetusmaksumuses või õiglases väärtuses
(c) nende investorite konsolideerimata aruannetes, kes kooskõlas raamatupidamise
seadusega ei pea konsolideeritud aruandeid koostama, soetusmaksumuses, õiglases väärtuses või kapitaliosaluse meetodil.

Kapitaliosaluse meetodil võetakse investeering algselt arvele tema soetusmaksumuses, mida korrigeeritakse järgmistel perioodidel:
(a) investori osalusega muutustes investeeringuobjekti omakapitalis;
(b) omandamisel tekkinud firmaväärtuse võimalike allahindlustega; ja
(c) omandamisel tekkinud negatiivse firmaväärtuse tuluna kajastamisega vastavalt
paragrahvis 50 kirjeldatule.
Kapitaliosaluse meetodil kajastatakse osalust omandatud ettevõtte varades ja kohustustes ning
tekkinud firmaväärtust bilansis netosummana ühel real ning osalust omandatud ettevõtte
tuludes ja kuludes kasumiaruandes netosummana ühel real.

Konsolideeritud aruannetes kajastatakse emaettevõtte ja tema tütarettevõtete finantsnäitajaid niimoodi kokkuliidetuna nagu oleks tegemist ühe ettevõttega.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne koosneb konsolideeritud bilansist,
kasumiaruandest, rahavoogude aruandest, omakapitali muutuste aruandest ja vastavatest
lisadest, mis sisaldavad muuhulgas emaettevõtte konsolideerimata bilanssi, kasumiaruannet,
rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet.
Konsolideeritud aruannetes tuleb rida-realt konsolideerida kõik kontserni poolt kontrollitavad
tütarettevõtted (sh. ka tütarettevõtete tütarettevõtted jne.).
Konsolideeritud aruannete koostamisel tuleb veenduda, et kõikide konsolideeritavate
tütarettevõtete aruanded oleksid koostatud järgides samu arvestuspõhimõtteid. Juhul, kui mõni
konsolideeritav tütarettevõte on koostanud oma aruande mingitest muudest põhimõtetest
lähtuvalt (näiteks mõne välisriigi raamatupidamistavade kohaselt), tuleb enne konsolideerimise läbiviimist teha tütarettevõtte aruannetes vajalikud korrektuurid, et viia need kooskõlla kontserni arvestuspõhimõtetega.

Vähemusosalust kajastatakse konsolideeritud bilansis omakapitali koosseisus eraldi
emaettevõtte omanikele kuuluvast omakapitalist ning konsolideeritud kasumiaruandes eraldi kirjel.

viimati uuendatud: 15.08.2017