EST  ENG  
header

Finantsarvestus II kordamiseks

Kajastage esialgses bilansis vajalikud korrigeerimiskanded. Täitke palun tabel.
Toimunud sündmuse kirjeldus
Bilansimahu muutus (+/-)
Kasumi
muutus (+/-)
Juhatusega sõlmitud lepingute järgi tuleb neile igal aastal maksta 10 % auditeeritud kasumist boonusena.


Tunnistati lootusetuks ebatõenäolisi nõudeid summas 10 tuhat krooni.


Tunnistati ebatõenäoliseks nõudeid summas 15 tuhat krooni.


Põhivarades sisaldub kinnistu ( maa – soetusmaksumus 10 tuhat krooni, hoone – soetusmaksumus 100 tuhat krooni, akumuleeritud kulum – 10 tuhat krooni ), mida renditakse välja. Kinnistu klassifitseeritakse kinnisvarainvesteeringuks, eksperthinnangu järgi õiglane väärtus 500 tuhat krooni.


Põhivarades sisaldub kinnistu ( maa – õiglane väärtus 200 tuhat krooni ). Kinnistu on klassifitseeritud kinnisvarainvesteeringuks eelmisel aastal, eksperthinnangu järgi on tema turuväärtus bilansipäeval 50 tuhat krooni.


Laos on põllumajandustoodang, mille õiglane väärtus bilansipäeval on 100 tuhat krooni. Selle tootmiseks tehtud kulud kajastuvad kasumiaruandes.


Põhivarades sisaldub seade jääkmaksumusega 30 tuhat krooni. Seade on soetatud täielikult sihtfinantseerimise arvel. Seadme kaetav väärtus on hinnanguliselt 15 tuhat krooni.


Ettevõttes toimus kaks tööõnnetust, üks aruandeaastal, teine aastaaruande koostamise ajal. Mõlema tööõnnetuse tagajärjena tuleb ettevõttel maksta nelja aasta jooksul igal kuul 2 000 krooni ( 1 000 krooni inimesele ).



Esialgne bilanss ( tuhandetes kroonides )
Varad
Kohustused ja omakapital
Raha
123
Pangalaen
345
Nõue ostjatele
140
Võlad hankijatele
259
 
 
Sihtfinantseerimine
30
Varud
443
Osakapital
400
Põhivarad
764
Kasum
436
Kokku
1470
Kokku
1470

Korrigeeritud bilanss ( tuhandetes kroonides )
Varad
Kohustused ja omakapital
Raha

Pangalaen

Nõue ostjatele

Võlad hankijatele

 

Sihtfinantseerimine

Varud

Osakapital

Põhivarad

Kasum

Kokku

Kokku


Ülesanne 2
Mari asutas osaühingu rahalise sissemaksega 60 000 krooni. Mari sai tegevuskulude sihtfinantseerimiseks XXX-lt 10 000 krooni. Selle raha kulutas Mari vastavalt sihtfinantseerimise tingimustele osaühingu tegevuskuludeks. Vastavalt sihfinantseerimise tingimustele peab osaühing kolm aastat antud tegevusalal tegutsema, vastasel juhul tuleb sihtfinantseerimiseks saadud summa tagasi maksta. Koosta osaühingu bilanss ja kasumiaruanne ning sihtfinantseeringute lisa, kasutades toodud abimaterjali.
Väljavõte RTJ 12
LISADES AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON
Sihtfinantseerimise ja muu valitsusepoolse abi kohta avalikustatakse aastaaruandes järgmine informatsioon:
(a) Sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatav arvestuspõhimõte (bruto- või netomeetod);
(b) Saadud varade ja tegevuskulude sihtfinantseerimise summad toetuste andjate lõikes;
(c) Sihtfinantseerimisega seonduvad tingimuslikud kohustused;
(d) Areandeperioodil tagastatud või tagastamisele kuuluvad sihtfinantseerimise summad;

Ülesanne 3
Osaühingu bilanss on alljärgnev: raha 1 000 000 krooni, osakapital 1 000 000 krooni. Osaühingul tuleb tasuda hüvitist nende süül toimunud õnnetuses kannatada saanud inimesele. Hüvitise suuruseks on 120 000 krooni aastas, kolme aasta jooksul. Koosta osaühingu bilansid ja kasumiaruanded kõigi kolme aasta kohta ning esimese aasta kohta eraldise arvestamist kajastav lisa, kasutaes toodud abimaterjali. (Kasutada diskontomäära 6 %).

Väljavõte RTJ 8
LISADES AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON
Kõikide oluliste bilansis kajastatud eraldiste rühmade kohta avalikustatakse aastaaruande lisades:
(a) nende kirjeldus;
(b) tõenäoline realiseerumise tähtaeg;
(c) pikaajaliste eraldiste diskonteerimisel kasutatud diskontomäär.

Ülesanne 4
Osaühingu bilansis on varana kajastatud maa soetusmaksumusega 100 000 krooni, sellel maal asuv hoone soetusmaksumusega 900 000 krooni ning akumuleeritud kulumiga 100 000 krooni. Aruandeaastal osaühingu majandustegevus reorganiseeritakse, hoone panditakse pangalaenu tagatiseks. Kuna osaühing oma majandustegevuseks hoonet enam ei vaja, hoone renditakse välja. Renditulu teenitakse seeläbi 70 000 krooni, hoone haldamisega otseselt seotud kulud on 40 000 krooni. Aruandeaasta lõpul on kinnistu õiglane väärtus eksperthinnangu järgi 1 500 000 krooni. Koosta kinnisvarainvesteeringute lisa, kasutades toodud abimaterjali.

Väljavõte RTJ 6
LISADES AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON
Kõikide kinnisvarainvesteeringute kohta avalikustatakse koondsummana:
(a) Kinnisvarainvesteeringutelt teenitud renditulu;
(b) Kinnisvarainvesteeringute haldamisega otseselt kaasnevate kulude summa (sh. kommunaal-, valve- administratiiv-, kindlustus-, koristus-, side-, jooksva remondi- ja hoolduse kulud; samuti maamaks ja muud kinnisvarainvesteeringuga kaasnevad maksud ja tasud);
(c) Tagatiseks panditud kinnisvarainvesteeringute bilansiline väärtus.
Õiglase väärtuse meetodi rakendamisel avalikustatakse aastaaruandes järgmine lisainformatsioon:
(a) Kinnisvarainvesteeringute saldo muutuste analüüs, sh.:
(i) saldo perioodi alguses;
(ii) ostud ja parendused perioodi jooksul;
(iii) lisandumised äriühenduste kaudu;
(iv) kasumid/kahjumid ümberhindlustest;
(v) müügid;
(vi) ümberklassifitseerimised;
(vii) muud muutused;
(viii) saldo perioodi lõpus.


Ülesanne 5
Juta asutas osaühingu, rahalise sissemaksega 40 000 krooni. Kogu raha eest ostis ta haruldast tõugu kitsi ( 10 tükki ), mida ta kavatseb hakata kasvatama ja müüma tõuloomadena. Aruandeaasta jooksul sündis 8 talle. Aruandeaasta lõpuks on kitse turuhind 4 500 krooni ning kitsetalle turuhind 1 000 krooni. Koosta osaühingu bilanss ja kasumiaruanne ning bioloogiliste varade arvestust kajastav lisa, kasutades toodud abimaterjali.

Väljavõte RTJ 7
LISADES AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON
Iga bioloogilise vara kogumi või põllumajandusliku toodangu kogumi kohta
avalikustatakse õiglase väärtuse leidmisel rakendatud meetodid ja olulised
õiglase väärtuse leidmist mõjutanud eeldused. Koondsummades avalikustatakse kasumid ja kahjumid, mis on aruandeaastal tekkinud põllumajandusliku toodangu esmasel arvelevõtmisel ja õiglase väärtuse muutumistest. Õiglase väärtuse meetodil kajastatavate bioloogiliste varade kohta avalikustatakse aastaaruandes bioloogiliste varade saldo muutuste analüüs, sh:
(a) saldo perioodi alguses;
(b) kasum või kahjum varade õiglase väärtuse muutumisest, millest on
maha arvatud hinnangulised müügiga seotud kulutused;
(c) varade soetamisest tingitud väärtuse suurenemine;
(d) varade müümisest tingitud väärtuse vähenemine;
(e) varade väärtuse vähenemine tulenevalt põllumajandusliku
toodangu saamisest;
(f) lisandumised äriühenduste kaudu;
(g) muud muutused;
(h) saldo perioodi lõpus.

Ülesanne 6
Kajasta toodud bilansis ja kasumiaruandes vajalikud aastalõpu korrigeerimiskanded järgmise informatsiooni põhjal:
Bioloogilised varad koosnevad aruandeaasta alguses soetatud noorloomadest ( soetusmaksumus 45 000 USD –d, kurss soetamise hetkel 12,0667; kurss aasta lõpus 14,0000). Noorloomade õiglane väärtus bilansipäeval on 650 tuhat krooni.
Põhivarad koosnevad järgmistest objektidest: hoone soetusmaksumusega 704 tuhat krooni ning akumuleeritud kulumiga 200 tuhat krooni, maa millel hoone asub soetusmaksumusega 100 tuhat krooni, aruandeaastal soetatud seadmed soetusmaksmusega 60 tuhat krooni ning aruandeaastal loodud istandus soetusmaksumusega 100 tuhat krooni. Kinnistu klassifitseeritakse ümber kinnisvarainvesteeringuks, eksperthinnangu järgi on kinnistu turuväärtus 900 tuhat krooni. Seadmed on soetatud sihtfinantseerimise arvel, nende kasulik eluiga on hinnanguliselt kümme aastat. Prognoositavad rahavood istandusest on järgmised:
I aastal 32 tuhat krooni; II aastal 45 tuhat krooni; III aastal 48 tuhat krooni; IV aastal 32 tuhat krooni. Investorid eeldavad sarnastelt investeeringutelt tulumäära 12 %.
Ilmneb, et ettevõte on aruandeaastal tahtmatult eksinud käibemaksuseaduse vastu. Käive, mille ettevõte on lugenud maksuvabaks, oleks tulnud maksustada maksumääraga 18 %. Viga parandatatakse järgmisel aastal ning tasutakse maksu 100 tuhat krooni, maksuintresse 10 tuhat krooni ja tulumaksu intressidelt 3 tuhat krooni.
Pärast bilansipäeva toimub kliendi juures tulekahju ja klient satub maskeraskustesse. Nõue kliendile summas 55 tuhat krooni.
Ilmneb, et ettevõte on ka uuel aastal lugenud maksuvabaks käibe, mis oleks tulnud maksustada maksumääraga 18 %. Sellest tulenevalt tuleb lisaks tasuda maksu 50 tuhat krooni, maksuintresse 5 tuhat krooni ja tulumaksu intressidelt 2 tuhat krooni.
Vastavalt lepingutele makstakse juhatusele boonusteks 10 % aruandeaasta kasumist
( auditeeritud aruande põhjal ).
Ettevõte on sõlminud lepingu teenuse osutamiseks pikema aja vältel. Eelarvelised kulud teenuse osutamiseks on 500 tuhat krooni, lepingujärgne tulu 600 tuhat krooni. Aruandeaastal on tehtud kulusid summas 100 tuhat krooni, makseid tellijalt laekunud ei ole ja arveid pole samuti esitatud.
Pärast bilansipäeva toimus vargus, viidi ära pooled noorloomadest.
Pärast bilansipäeva selgus, et kinnistu lähedusse hakatakse rajama prügimäge. See asjaolu langetab oluliselt kinnistu väärtust.

Bilanss (tuhandetes kroonides )
Varad
Kohustused ja omakapital
Raha
10
Pangalaen
366
Nõue ostjatele
234
Võlad hankijatele
289


Sihtfinantseerimine
60
Bioloogilised varad
543
Osakapital
400
Põhivarad
764
Kasum
436
Kokku
1551
Kokku
1551

Ülesanne 7
Koosta konsolideeritud aruanded emaettevõtja ja tütarettevõtja aruannete alusel.
Emaettevõtja bilanss

Emaettevõtja kasumiaruanne

a.lõpp
a.algus


2005
2004
Raha
12
14

Müügitulu
560
457
Nõuded
21
23

Müüdud kaup. kulu
-542
-440
Nõue tütrele
5
3

sh.ostetud tütrelt
45
32
Varud
32
35

Üldhalduskulud
-15
-8
Käibevarad
70
75

Ärikasum
3
9
Laen tütrele
50
70

Pangalaenu intress
-3
-5
Tütre osad
40
40

Antud laenu intress
2
3
Materiaalne põhivara
45
28

Saadud divid
7
0
Põhivarad
135
138

Puhaskasum
9
7
Kokku varad
205
213




Pangalaen
10
25




Võlg tarnijatele
34
23




Maksuvõlad
12
18




Muud võlad
16
23




Kohustused
72
89




Osakapital
100
100




Reservkapital
10
10




Jaotamata kasum
14
7




Aruandea.kasum
9
7




Omakapital
133
124




Kokku kohus. ja ok.
205
213











Tütarettevõtja bilanss

Tütarettevõtja kasumiaruanne

a.lõpp
a.algus


2005
2004
Raha
2
3

Müügitulu
607
553
Nõuded
12
14

sh.müüdud emale
45
32
Varud
32
35

Müüdud kaup. kulu
-589
-531
Käibevarad
46
52

Üldhalduskulud
-11
-7
Materiaalne põhivara
121
130

Ärikasum
7
15
Põhivarad
121
130

Laenu intress
-2
-3
Kokku varad
167
182

Puhaskasum
5
12
Laen emale
50
70

Puhaskasum
10
24
Võlg tarnijatele
23
15




Kohustus emale
5
3




Maksuvõlad
7
8




Muud võlad
3
5




Kohustused
88
101




Osakapital
40
40




Reservkapital
4
4




Jaotamata kasum
30
25




Aruandea.kasum
5
12




Omakapital
79
81




Kokku kohus. ja ok.
167
182





Ülesanne 8
AS annab OÜ-le 10 miljonit krooni intressita laenu kolmeks aastaks. Kuidas kajastada laenu saamine ja andmine vastavalt AS-i ja OÜ raamatupidamises? Sarnaste laenutehingute keskmine intressimäär turul 10 %.

Ülesanne 9
Osaühingu bilanss oli alljärgnev: Raha 600 tuhat krooni ; Osakapital 600 tuhat krooni. Osaühing soetas teise osaühingu osa, mille eest maksti 500 tuhat krooni. Hinna kujundamisel arvestati järgmisi asjaolusid:
Põhivarades sisaldub kinnistu, mille bilansiline jääkmaksumus on 100 tuhat krooni, kuid õiglane väärtus 300 tuhat krooni
Nõuetest pool on ebatõenäoliselt laekuvad
Osaühingul on olemas kliendibaas, mille väärtuseks hinnatakse 100 tuhat krooni
Osaühingul on välja töötatud kaubamärk, mille väärtuseks hinnatakse 50 tuhat krooni
Kajastage ostutehing emaettevõtja bilansis. Koostage ostuanalüüs ning konsolideeritud bilanss.

Tütarettevõtja bilanss ostuhetkel (tuhanded kroonid)
Vara või kohustuse nimetus
Bilansiline väärtus
Raha
10
Nõuded
20
Varud
120
Põhivara
300
Kokku
450
Hankijad
190
Laenud
100
Kokku
290
Osakapital
100
Jaotamata kasum
40
Aruandea.kasum
20
Kokku
160

Ülesanne 10
Kajasta toodud bilansis ja kasumiaruandes vajalikud aastalõpu korrigeerimiskanded järgmise informatsiooni põhjal:
Varudes on kajastatud järgmise aasta külviks ostetud teravili ( 10 tonni, ostuhinnaga 1 000 krooni /tonn, bilansipäeval on teravilja turuhind 1 200 krooni/tonn), lisaks inventeeriti 5 tonni omakasvatatud teravilja. Omakasvatatud teravilja varudes kajastatud ei ole, teravilja saamiseks tehtud kulutused on kajastatud kuludes.
Põhivarades on kajastatud seadmed, bilansilise jääkmaksumusega 90 tuhat krooni ( 2/3 soetusmaksumusest moodustas sihtfinantseerimine ), seadmete järelejäänud kasulik eluiga on esialgsete hinnangute järgi kaks aastat, kuid põhivarade inventuuri ajal selgub, et seadmed on muutunud kasutuskõlbmatuks.
Põhivarades on kajastatud hoone soetusmaksumusega 200 tuhat krooni ning hoonealune maa soetusmaksumusega 20 tuhat krooni, hoone akumuleeritud kulum on 50 tuhat krooni. Hoonest pool ( on eraldi võõrandatav ) klassifitseeritakse kinnisvarainvesteeringuks, hoonele tellitud eksperthinnangu järgi on hoone turuväärtus 2 miljonit krooni.
Ettevõtte vastu on aruandeaastal algatatud kohtuprotsess lepingutingimuste rikkumise tõttu ( rikkumine toimus aruandeaastal ). Juristide hinnangu järgi tuleb kindlasti mingist rahasummast loobuda, kuid summat nad hinnata ei oska.
Aruandeaastal toimus ettevõtte süül tööõnnetus. Ettevõttel tuleb tasuda kolme aasta vältel iga kuu 2 000 krooni. (diskonteerimisel kasutada 7 %).
Aruandeaastal lõppes õigeksmõistva otsusega üle-eelmise aastal alanud kohtuprotsess. Esialgsete hinnangute järgi oli moodustatud kohtuprotsessi tarbeks eraldis summas 10 tuhat krooni.
Tunnistati lootusetuks varasematel aastatel ebatõenäoliseks tunnistatud nõudeid summas 20 tuhat krooni.
Aruandeaastal võeti vastu otsus ettevõtte restruktureerimiseks, selle käigus vallandatakse järgmisel aastal hulk töötajaid. Vallandustoetusteks kulub eeldatavalt 100 tuhat krooni.
Vastavalt lepingutele on klientidel tasumistingimuseks 40 päeva, kui tasutakse kümne päeva jooksul, rakendatakse hinnasoodustust 5 %. Pärast bilansipäeva selgus, et nimetatud hinnasoodustuse tõttu jääb nõudest saamata 3 tuhat krooni.
Aruandeaastal on asutatud kaks tütarettevõtet, mõlemad materiaalse sissemaksega, kumbki osakapitaliga 40 tuhat krooni. Esimeses tütarettevõttes mitterahaliseks sissemakseks olnud auto hävis tulekahjus. Ettevõte lõpetas aasta kasumiga 10 tuhat krooni. Teises tütarettevõttes ei suudetud tegevust loodetud mahus käivitada ning ettevõte lõpetas aasta kahjumiga 10 tuhat krooni. Emaettevõtte ei koosta konsolideeritud bilanssi, kuna tema aruanne konsolideeritakse.

Bilanss (tuhandetes kroonides )
Varad
Kohustused ja omakapital
Raha
10
Pangalaen
366
Nõue ostjatele
234
Võlad hankijatele
279
Varud
543
Eraldis
10


Sihtfinantseerimine
60
Tütarettevõtja osad
80
Osakapital
400
Põhivarad
684
Kasum
436
Kokku
1551
Kokku
1551

Ülesanne 11
Ehitusfirmal on bilansipäeva seisuga pooleli objekt, mille kohta on olemas järgmine informatsioon:
Eelarveline maksumus 100, lepingu summa 120, tehtud kulusid 45. Korrigeeri bilanssi, kasutades tulu kajastamisel valmidusastme meetodit.
Raha 80; Ettemaks ostjalt 30; Osakapital 40; Kasum 10

Ülesanne 12
Ehitusfirmal on bilansipäeva seisuga pooleli objekt, mille kohta on olemas järgmine informatsioon:
Eelarveline maksumus 120, lepingu summa 100, tehtud kulusid 45. Korrigeeri bilanssi, kasutades tulu kajastamisel valmidusastme meetodit.
Raha 80; Ettemaks ostjalt 100; Osakapital 40; Kahjum 60.

Ülesanne 13
Leia firma müügitulu suurus aruandeperioodil:
1. Kaupade müügihind 2 000 000, arvele märgitud allahindlus 10 %
2. Kaupade müügihind 1000 000, tasudes viie päeva jooksul allahindlus 5 %, tasuti viie päeva jooksul
3. Kaupade müügihind 1 000 000, tasudes viie päeva jooksul allahindlus 5 %, tasuti 50 päeva jooksul

viimati uuendatud: 25.06.2017